Tallinna Ülikoolis 23.03.23 toimunud töötoas “Et keegi ukraina sõjapõgenikest ei jääks õpiteelt kõrvale” otsiti vastuseid, kuidas saaksid ülikoolid koos partneritega riigist kaasa aidata Ukraina sõjapõgenike elukaare ülesele õppimisele Eestis. Töötoas osales 30 inimest, haridusministeeriumist, Pagulasabist, Integratsiooni sihtasutusest, Tallinna Ülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogust, Rahvaülikoolist, Viimsi vallavalitsusest, kutseharidusest, algharidusest, üldharidusest ja kõrgharidusest.
Töötuba juhtisid külalislektor Lianne Teder, dotsent Larissa Jõgi ja prof. Kai Pata Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudist elukestva õppe uurimissuunast ja prof. Daniele Monticelli Humanitaarteaduste instituudist koos noorsootöö üliõpilastega. Töötuba viidi läbi Erasmus+ projekti Balti riikide ülikoolide kodanikualgatused Ukraina sõjapõgenike heaks.
Maailmakohviku vormis arutluses käsitleti nelja teemat: formaalharidus, informaalharidus, elukestev õpe ja keeleõpe Ukraina sõjapõgenikele.
Kaardistati probleemkohad, head praktikad ja edasiliikumise võimalused ühistegevustega.
Formaalhariduse valupunktidena toodi välja vajadust jagada erinevates õppeasutustes häid praktikaid, kuidas ukraina lapsi ja noori integreerida, näiteks läbi kultuurivahendajate mentorite, kes aitavad ka kultuuri mõista ja ühiskonnas kaasalöömise võimalusi avastada. Suureks kitsaskohaks on ukraina laste üleminek põhiharidusest järgmisele haridustasemele. Karjääriõpe haridusasutustes peab muutuma ukraina lastele õpi- ja karjäärivõimalusi selgemini leitavaks. Siin on vaja enam inimeste nõustavat tuge, et ukraina lapsed leiaks digitaalsest infost vajaliku ja oskaks teha endale sobivaid valikuid õpivõimaluste vahel kutsehariduses ja gümnaasiumites. Elukestva õppe ühe võimalusena pakkus Rahvaülikool Tallinnas välja võimaluse koos üliõpilastega teha toetavaid koolitusi ühiskonda sisseelamiseks. Näitena võiks esile tuua koolitust lastevanematele, et mõista paremini Eesti õpi- ja karjäärivõimalusi.
Keeleõppe kitsaskohana toodi välja vajadus personaalsete keele arendamise vormide loomiseks, mis on enam mängulised ja isiklikud. Mitteformaalõppe kultuuridevahelistest toimivatest praktikatest saaks luua ideede panga näiteks koos noorsootöö üliõpilastega Tallinna Ülikooli ELU probleemõppe kursuse raames. Üks idee oli pakkuda vabatahtliku keele- ja kultuurisõbra koolitust õpilastele, kes oma ukraina kaaslastele saaksid olla toeks. Tõstatati ka vajadus koostöökogu järgi, kus ühise laua taga ukrainlaste elukaareülese hariduse pakkumisel Eestis oleks kaasatud erinevad osapooled avalikust sektorist, ülikoolidest ja mittetulundusühingutest ja ukrainlaste kogukondi esindavatest organisatsioonidest.
Baltics4UA projekti järgmise kahe aasta jooksul algatatakse koos üliõpilastega erinevaid tegevusi ukraina sõjapõgenike paremaks kaasamiseks hariduse kaudu. Lähiajal toimuvad sarnased ukraina sõjapõgenike toetuse võimalusi kaardistavad töötoad ka Lvovi Tehnikaülikoolis, Läti Ülikoolis, Kaunase Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Baltimaade ülikoolide koostöötegevuse kaudu leitakse parimad kodanikuna tegutsemise praktikad kriisihetkedel oma panuse andmiseks.
Sündmusest Tallinna Ülikooli veebilehel loe lähemalt siit.